Reumatoidartriidi bioloogilise ravi varasema alustamise kulutõhusus võrreldes bioloogilise ravi tavapraktikaga Eestis

Taust. Bioloogiliste haigust modifitseerivate ravimite tohususe tottu soosib reumatoidartriidi (RA) ravijuhendite uldine suundumus bioloogilise ravi varasemat alustamist. Eesmark. Hinnata RA ravis kasutatavate bioloogiliste haigust modifitseerivate ravimite varasema kasutamise kulutohusust ja eelarvemoju. Artikkel tugineb TU peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis koostatud tervisetehnoloogiate hindamise raportile. Metoodika. Uuringus analuusiti varem alustatud bioloogilise ravi tulemuslikkust ja kulutohusust modelleerimise meetodil. Simulatsioonil kasutati Eesti andmeid ja nende puudumisel andmeid teaduskirjandusest. RA bioloogilise ravi tavapraktika hindamiseks analuusiti Ida-Tallinna Keskhaigla bioloogilise ravi patsientide raviandmeid. Markovi mikrosimulatsioonimudeliga hinnati varasema bioloogilise raviga kaasnevaid tervisetulemeid ning ravi- ja toovoime kaotusest tulenevaid kulusid. Eelarvemoju analuusis hinnati varem alustatud ravi moju haigekassa eelarvele. Tulemused. RA ravi tavapraktikas kasutatakse enne bioloogilise ravi algust keskmiselt 3,4 (standardhalve = 0,9) haigust modifitseerivat sunteetilist ravimit (sHMR). Kui bioloogilist ravi alustatakse parast ravikuuri 1 voi 2 sHMR-iga, voidetakse eluea jooksul keskmiselt 0,1–0,2 QALYt (ingl quality adjusted life year) patsiendi kohta ja voidetud QALY maksumus on keskmiselt 67 000 eurot. Bioloogilise ravi varasema alustamisega kaasnev lisakulu haigekassale on 0,4–0,8 miljonit eurot aastas. Jareldused. RA varem alustatud bioloogilise raviga voidetud tervisetulem on pigem vaike ja selle maksumus suhteliselt suur, kuid haigekassa eelarve suurenemine ei ole markimisvaarne. Seega tuleb sHMR-ide arvulise piirangu muutmisel lahtuda ravijuhenditest ja solidaarse tervisekindlustuse voimalustest. Eesti Arst 2017; 96(7):391–399