Millest räägivad eesti õppijakeele käändeasendused

Artiklis kirjeldan moningaid tendentse, mis on jalgitavad eesti keele objektikaanete kasutamisel. Tegu on sunkroonse uurimusega, mille aluseks eesti oppijakeele ja kirjakeele vordlev korpusest tulenev ning korpuspohine analuus. Korpusest tuleneva analuusiga leitakse uhele voi teisele keelekasutusvariandile iseloomulikud nahtused, mille uurimist jatkatakse korpuspohise analuusiga. Lahtepunktiks on arusaam, et oppija keelekasutus peegeldab keelele omaseid arenguid, mille valjenduseks on muuhulgas ka objektikaanete asendused ja varieerumine. Need protsessid ei tuleks esile, kui keelesusteemis puuduks vajalik valmidus. Korpusanaluusi tulemusel ilmnevad uhelt poolt keeleulekandest tingitud ja teisalt eesti keele soomeugrilisest olemusest johtuvad nahtused, mida keelendi voi kategooria tasandilt lahtuv kontrastiiv- ja veaanaluus esile ei too. Seetottu on artiklis tahelepanu pooratud ka uldistele pohimotetele, millele objektikaanete kasutuse korpusanaluus tugineb. http://dx.doi.org/10.5128/LV21.02