Krooniliste dermatoosidega patsientide emotsionaalne seisund ja elukvaliteet, seosed isiksuseomadustega

Taust. Uuringuid, kus oleks vorreldud erinevate krooniliste dermatooside korral esinevate psuhholoogiliste tegurite erinevusi voi osakaalu, on vahe. Pohilistes vordlusuuringutes on tegemist teiste uldiste krooniliste haigustega. Vaga vahe on toid, kus on pooratud tahelepanu ka isiksuseomadustele. Eesmark. Uurida krooniliste poletikuliste nahahaiguste seoseid emotsionaalse seisundi ja elukvaliteediga ning analuusida haiguse, isiksuseomaduste ja elukvaliteedi seoseid. Metoodika. Uuringus kasutati enesekohaseid kusimustikke: emotsionaalse enesetunde kusimustikku, mis on enesehinnanguline skaala depressiooni ja arevuse sumptomite hindamiseks; Rootsi ulikoolide isiksuseskaalat isiksuseomaduste hindamiseks; dermatoloogilise elukvaliteedi kusimustikku (DLQI) ja tervisest soltuva elukvaliteedi kusimustikku (RAND 36). Tulemused. Kroonilised dermatoosid seostusid emotsionaalse dustressi sumptomitega, eriti insomnia ja uldarevusega. Koigis haiguste gruppides oli elukvaliteet kehvem kui kontrollruhmas. Uldise tervisest soltuva elukvaliteedi korral oli patsientidel vorreldes tervetega suurem vasimus, madalam energiatase, madalam emotsionaalne heaolu ja rohkem valu. Isiksuseomadusest seostusid kehvema elukvaliteediga somaatiline arevus ja kibestumine. Jareldused. Uuringust selgus, et krooniliste nahahaigustega patsientidel on rohkem depressiooni, uldarevuse ja insomnia sumptomeid. Seetottu tuleb igapaevapraktikas nende probleeme margata. See on vajalik, et alustada oigel ajal ravi, mis omakorda tagaks nahahaigusest parema tervistumise ja soodustaks elukvaliteedi paranemist. Eesti Arst 2018; 97(3):124–132