"Viimne reliikvia" ja "Kolme katku vahel": ruumist eesti ajalookirjanduse ekraniseeringutes

Teesid: Artikkel keskendub kahele ajalooromaani ekraniseeringule Noukogude Eesti filmikunstis: „Viimne reliikvia“ (1969, rež Grigori Kromanov, Tallinnfilm), mis pohineb Eduard Bornhohe romaanil „Vurst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed paevad“ (1893), ning „Kolme katku vahel“ (1970, rež Virve Aruoja, Eesti Telefilm), mille seosed oma kirjandusliku allikaga (Jaan Krossi samanimelise romaaniga) on oluliselt keerulisemad. Ekraniseeringuid kasitletakse ruumirepresentatsioonide perspektiivist, uurides, missuguseid strateegiaid kasutati filmiruumide loomisel, kuidas suhestuti kirjandusliku (lahte)materjaliga ning millised ajaloonarratiivi ja rahvusliku identiteedi vahekorrad neis kangastuvad. Marksonad: filmiajalugu, ajaloolised filmid, arhitektuur, ajaloolised romaanid