Neurosüüfilis igapäevapraktikas - kas oskame sellele mõelda?

Seoses linnastumise ja HIV-nakkuse levikuga sageneb suufilisse haigestumine, tuues kaasa ka neurosuufilise esinemissageduse kasvu. Viimast soodustab suufilise varaste vormide diagnoosimata jaamine voi ebapiisav ravi. Haiguse sumptomid voivad olla neuroloogilised voi psuhhiaatrilised, sarnanedes teiste sageli esinevate haigustega nagu meningiit, transitoorne ajuisheemia, ajuinfarkt, Alzheimeri tobi jt. Artiklis on tutvustatud kuut neurosuufilise juhtu, mida raviti aastatel 2001–2004 Pohja-Eesti Regionaalhaiglas. Ainult uks patsient kuulus sotsiaalsesse riskiruhma (alkohoolik, endine narkomaan), viiel juhul oli tegemist n-o tavaliste inimestega, kelle puhul sellist diagnoosi poleks oodanud. Enam diagnoositud vorm oli meningovaskulaarne suufilis, mis on ka kirjanduse andmetel koige levinum. Eesti Arst 2005; 84 (3): 157-163